Home

VIBUJAHIST

Teadusuuringud, uudised ja muu teave vibujahi kohta nii Euroopas kui kogu maailmas.

Euroopa jahinduse ja looduskaitse katusorganisatsioon FACE (European Federation for Hunting and Conservation) on tunnistanud vibujahi jätkusuutlikuks jahipidamise vormiks, mis panustab ulukipopulatsiooni arvukuse reguleerimisse, kaasa arvatud ulukikahjude ennetusse ja haiguste vältimisse eelkõige linna(lähedastes) piirkondades, kus vibujaht võib olla turvaline lisaalternatiiv liikide reguleerimiseks. EL-i looduslike elupaikade direktiiv, EL-i linnukaitse direktiiv ja Berni konventsioon ei takista Euroopa riikidel vibu ja noolega jahipidamise võimaldamist ja see jahipidamise meetod on selgesõnaliselt tunnustatud Euroopa Nõukogu jahipidamise ja bioloogilise mitmekesisuse hartas.

Jahivibu tõhusust täpse ja eetilise jahipidamisvahendina kinnitavad ka erinevate Euroopa riikide uuringud, näiteks Taani metskitse (2004) ja kabe-, tähnik- ning punahirve (2022), Hispaania metssea (2012) ja mägikitse (2016), Prantsusmaa nutria (2019) ning Soome valgesaba-pampahirve (2023) vibujahi uuringud.

Eestis legaliseeriti vibujaht väikeulukitele MTÜ Mägilaste eestvedamisel 01.06.2013. Seaduses kehtestatud nõuded (vibu miinimumtugevus ja suurt täpsust nõudev laskekatse) välistavad Eestis puuduliku laskmisoskusega jahimeeste võimaluse vibuga küttimiseks. Jahinooltele peab olema kirjutatud jahitunnistuse number, mis võimaldab peale lasku alati kindlaks teha laskja isiku. See tagab iga jahimehe maksimaalse isikliku vastutuse kehva lasu sooritamisel. Jahitunnistuse number kantakse jahiks kasutatavale vibule ning jahimees peab sooritama vibujahi laskekatse, kehtivusega 2 aastat.

Scroll to top