Soome Vibujahi assotsiatsioon
Tõlkis: Rita-Anette Kohava
Foto autor: Teemu Simenius
Vibu on olnud Soomes läbi aegade jahipidamisvahendiks. Eelmise sajandini vibu roll jahipidamisvahendina kahanes, kuni selle legaliseerimiseni 1993 aastal (tõlkija märkus -vibujaht ei ole Soomes kunagi keelatud olnud).
Täna on aga vibu ja noolte kasutamine Soome jahikultuuris tasapisi ja kindlalt hakanud taas kasvama. Üks põhjus on kindlasti vibuga jahitavate ulukite nimekirja laiendamine. Peale legaliseerimist 1993. aastal oli vibujaht nähtud ette vaid väikeuluki jahiks. Alates sellest on lisatud kütitavate ulukite nimekirja uusi liike – 2001.a metskits ja kobras, 2017.a valgesaba pampahirv koos teiste suurte sõralistega (v.a põder).
Eesmärgid
Kuigi vibujahil on kindel ja pikaajaline roll kaasaegses suuruluki jahis üle maailma, tõusevad jätkuvalt esile selle efektiivsust ja eetilisust puudutavad küsimused legaliseerimisprotsessides. Kuigi vibu ja noolte jahis kasutajatel ei ole kahtlusi selle jahimeetodi efektiivsuses, on pidevalt päevakorras vajadus teaduslike, kindlate tõendite järgi selle efektiivsuse kinnituseks avalikus diskussioonis. Et selgitada välja tegelikkus empiiriliste, struktureerimata märkuste taga, otsustas Soome Vibujahi assotsiatsioon panustada vibujahi efektiivsust ja eetilisust puudutavates uuringutes aastal 2019. Uuringu ajal koguti andmed 100 vibuga ja 100 vintpüssiga kütitud valgesaba-pampahirve kohta. Et piirata loomade käitumist mõjutavaid faktoreid, kütiti vaid seisvaid või aeglaselt liikuvaid ulukeid, kes valdavalt kas mäletsesid või toitusid.
Andmed koguti jahimeeste poolt, kes täitsid ühtsed jahisituatsiooni kirjeldavad andmevormid. Kogutud andmed sisaldasid muuhulgas järgmisi detaile: kasutatud vibu tugevus, vintrelva kaliiber ja kasutatud vahendite kineetiline energia, kasutatud lõikurotste ja kuuli tüüp, laskekaugus, looma liikumisdistants laskekohast kuni langemiskohani, järelotsinguks kulunud aeg, sisenemis– ja väljumishaava asukoht. Vereanalüüsid koguti kortisooli taseme määramiseks ja pH määrati 24 tundi peale looma tabamisest. Uuringu eesmärk oli, kasutades kogutud andmeid, võrrelda vibu ja noolte efektiivsust ja eetilisust, hästi arenenud ja vaieldamatute standarditega jahirelva, vintraudse püssiga. Proovide kogumisele aitas kaasa Soome Vibujahi assotsiatsioon, andmete analüüsi ja uuringuid juhtis veterinaar Mikaela Sauvala.
Vahekokkuvõtte tulemused
Uuringut alustati 2019.aasta lõpus planeerimise ja andmete kogumise metoodika väljatöötamisega ning värvati pilootgrupp metoodika testimiseks. Esimesed andmed koguti 2020.aasta alguses, viimasel hirvejahi hooaja kuul perioodil 2019-2020.
2020-2021 jahiperioodil oli andmete kogumine edukas ja andmed koguti 70 vibuga kütitud hirve kohta. Hoolimata päris heast andmete laekumisest vibujahi kohta, ei olnud andmete kogumine püssijahimeestelt nii edukas. Siiski saadi piisavalt andmeid ka vintpüssiga jahi tulemuste kohta, et teha rahuldav vahekokkuvõte kahe erineva jahirelva võrdluses. Vereproovide kogumist alustati 2020-2021, näidiste ehkki väikese arvuga. Samuti lisati uurimisplaani uuringuga seotud osapoolte soovil jahisituatsioonide filmimine. Perioodil 2020-2021 filmiti arvukalt hea kvaliteediga jahivideosid.
Väljavõtted kogutus andmetest
70 vibuga kütitud hirvest oli 10 täiskasvanud, 60 talle.
Liikumismaa peale lasku:
Vähem kui 50m 67,14%
Vähem kui 75m 85,71%
Üle 100m 5,71%
Tabamiskoht:
Sisenemine elutähtsatesse organitesse 82,86%
Väljumishaav elutähtsatest organitest 85,71%
Mõlema kopsu tabamus 68,57%
Ainult sisenemine või väljumine elutähtsatest organitest 20,00%
Laskekaugused:
vähem kui 10m 5,71%
11-15m 18,75%
16-20m 47,14%
21-25m 24,29%
25-30m 2,86%
30-35m 1,43%
Haavamisprotsent: 3 hirve ehk 4,29% kogu lastud hirvedest.
Võrdlus ja vahekokkuvõtte analüüs
Kuigi vintraudse püssiga ei saavutatud 2020-2021 andmete kogumisel püstitatud eesmärki, sai teha andmete võrdluse vahekokkuvõtte. Liikumismaa peale tabamist (võrdluses vibu ja vintraudne püss) erines protsendipunkti võrra. Kõik elutähtsatesse organitesse tabatud ulukid liikusid peale tabamist keskmiselt vähem kui 50m – erinevused tulenesid eelkõige selgroo tabamustes või tabamustes väljapool elutähtsaid organeid. Eksimused heade, eetiliste lasuasetuste osas olid peamiselt põhjustatud kehvadest valgustingimustest või pikkadest laskmisdistantsidest. Uuringu käigus dokumenteeritud valgesaba pampahirve haavamisprotsent ja liikumismaa peale tabamist oli sarnane Taani metskitse vibujahi uurimustulemustega perioodil 1999-2007, mis kinnitab mõlema uuringu tulemusi.
Järgnevad tegevused
Käesoleval hooajal täiendatakse andmebaasi, kogutakse puuduvad vereproovid ja pH-näidud ning võrdlusandmed vintpüssiga kütitud hirvedelt. Jahihooaeg 2021-2022 plaanitakse koguda laiaulatusliku uuringuga andmeid kõigist valdkondadest, et tagada piisava andmebaas kvaliteetse teadustöö avaldamiseks perioodil 2022-2023.
Loe raportit SIIT
Estonian
English
French
German
Russian