Foto autor: Mario Traks
Iga uue asja puhul tekib sageli küsimusi ja hirme. Vibujahi puhul on esmane küsimus, et kas tegemist on piisavalt täpse jahipidamisvahendiga ning kui kindlad me saame olla, et metsa ei jää haavatud loomi? Just nendele küsimustele vastuse saamiseks korraldati Taanis 1.10.1999 – 15.01.2004 metskitsede testjaht vibuga.
Viie aasta jooksul lasti 576 noolt, millest tabas 561 ja 533 metskitse saadi kätte. 11 juhul lastud nooled ei tabanud, polnud ka looma vigastamise märke – puudusid täielikult vere või kehavedelike jäljed leitud noolel. 4 juhul ei olnud haavamise märke või ei leitud noolt. 28 juhul (4,99%) kinnitasid kehavedelikud maas või noolel, et ulukit haavati. See näitaja on analoogne tulirelvajahi näitajatega Euroopas.
Taanis vibujahi kohta tehtud uurimuse põhjal selgusid järgmised näitajad:
77% ulukeid lastakse vibuga lähemalt kui 20 m;
87% ulukitest ei lähe noole tabamuse järel kaugemale kui 50 m;
87% nooltest lastakse ulukist puhtalt läbi.
Sellel uuringule tuginedes legaliseeriti metskitse vibujaht Taanis 2005 jaanuaris.
13-aastane edukas vibujahikogemus metskitsele andis jahimeestele võimaluse järgmiseks sammuks – 1.september 2018 avati 4-aastane hirve vibujahi testperiood, et otsustada, kas legaliseerida ka see. Tähelepanuväärne on ka Taani jahimeeste hea koostöö ja kommunikatsioon loomakaitsjatega, kes 1998 aasta olid veel metskitse vibujahi vastu.
Estonian
English
French
German
Russian