Tekst: FACE
Tõlkinud: Rita-Anette Kohava
Iga kuu valib FACE kuuprojektiks ühe jahindusega seotud looduskaitseprojekti Euroopas. Need projektid toovad esile vaid mõne paljudest suurepärastest algatustest, mida jahimehed teevad bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. FACE bioloogilise mitmekesisuse manifesti 2021. aasta detsembriprojekt oli “Vibujahiühing aitab võidelda linnadesse tungiva nutria ohjamisega.”
Nutria
Nutria (Myocastor coypus) on suur, lestjalgne näriline, kes on vees liikuvam kui maismaal. Ta elab urgudes või pesades, mitte kunagi veest kaugel. Nutria sarnaneb kopraga, kuid on väiksem, umbes 60 sentimeetri pikkune. Nutrial on ümmargune saba ja kollakasoranžid näriliste hambad. Sarnaselt väiksemale ondatrale tekitab nutria paljudes kohtades kahju, sest ta kaevab oma uru paisudesse ja tammidesse.
Nutriad elasid algselt Lõuna-Ameerikas. Aastakümneid tagasi pääsesid või lasti isendid Ida-Euroopa ja Ida-Saksamaa karusloomafarmidest välja. Nad levisid peaaegu üle kogu Euroopa. Alates 2016. aastast on nutriapopulatsioon Saksamaa Jahiliidu poolt uuritud piirkondades ligikaudu kahekordistunud. Nutria on alates 2016. aasta juulist kantud ELi invasiivsete võõrliikide nimekirja. Kui nutria satub elukeskkonda, võib ta maastiku kiiresti laastada, hävitades olulise taimestiku. Täiendavalt: “Teadlased on juba aastaid täheldanud, et nutriad on muutumas kõigesööjateks, jahivad mageveekarpe ja lõhuvad seega toiduahelat.
Miljon eurot kahju
Nutria on muutunud ülemaailmselt laastavaks probleemiks, ulatudes Californiast Saksamaani. Neil ei ole looduslikke vaenlasi ja nad võivad mitu korda aastas palju pesakondi poegida. Prantsusmaal Saksamaa piiri ääres asuvas Haguenaus otsustas Haguenau linnavalitsus invasiivsete võõrliikide vastu meetmeid rakendada. Kuigi nutria näeb kahjutu ja armas välja, on ta tegelikult ahmitsev ja hävitav: “Nutriad tekitavad meile suuri probleeme, sest nad kaevavad veekogude kallastel, hävitavad kaldaid ja isegi õõnestavad tammisid,” kurdab Thomas Schulz Schwalmi ühingust Brüggenis.
Ainuüksi 2017. aasta kevadel loendas linnavalitsus umbes 500 meetri ulatuses ligikaudu 70 nutriat. Jõe laius on viimase 10 aasta jooksul nutria põhjustatud erosiooni tõttu kahekordistunud. Linnavalitsus hindas kahju suuruseks umbes 1 miljon eurot.
Kirjeldatud linnapiirkonnas ei ole võimalik kasutada vintpüssi, haavlipüssi, püüniseid ega isegi mürki, sest oht inimestele, lemmikloomadele, autodele ja majadele on liiga suur. Seetõttu pöördus Haguenau linn Alsace’i vibujahiliidu (ACABR = Association des chasseurs à l’arc du Bas-Rhin) poole küsimusega, kas jahimehed saaksid vibuga nutriat linnapiirkondades vähendada.
Projekti käivitasid 2. juulil 2017 27 jahimeest, kes koosnesid Alsatian Bow jahiliidu (ACABR) ja Saksamaa vibujahiühingu (DBJV) liikmetest. Varasel hommikutunnil toimus neli jahti. Andmete kogumine nutriate kohta, mida hiljem uuriti Hannoveri veterinaariaülikooli patoloogilises instituudis, toimus kohapeal küsimustiku abil (mille koostas teaduslik nõuandekomisjon “vibujaht”)
10 nutria veterinaaruuring viidi läbi Hannoveri veterinaarmeditsiiniülikoolis. Uurimise käigus tehti kindlaks, kuhu jahinool tabas, milliseid elutähtsaid organeid jahinoolega vigastati ja kas tekkis ilmne verejooks (tugev verekaotus). Uuritavad nutriad olid saanud eemaldamatud ulukimärgid. Vastavad numbrid märgiti küsimustikule.
Tulemused
Algatuse käigus kütiti umbes 30 nutriat. Jahimehed ja teadlased kulutasid üle 550 töötunni. Nutria populatsiooni reguleerimiseks projektipiirkonnas tuleb hinnanguliselt igal aastal piirkonnas küttida vähemalt 100-150 nutriat. Edukas aktsioon tõestas, et küttimine on tõhus piiriülese koostöö meede keskkonna ja kohaliku bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel ning looduslike elupaikade säilitamisel.
Loe originaalartiklit SIIT
Estonian
English
French
German
Russian