Open post

IBEP /rahvusvaheline vibujahi kursus 19.-20. novembril Tartus

Avatud on registeerimine rahvusvahelise vibujahi (International Bowhunting Educational Program – IBEP) kursusele Tartus. 

KOHTADE ARV ON PIIRATUD (max 20 osalejat).

Aeg: 19.-20.11. 2022
Asukoht: Tartu Jahindusklubi, Võru tänav 80 (autod saab parkida sisehoovi, sissepääs samast)
Koolitajad: Riho Alep ja Tauno Lang (IBEP instruktorid), Rita-Anette Kohava (EBF esindaja Eestis), Margus Käärma (vibujahiklubi Mägilased)
Osalustasu: 100 eurot koos riikliku laskekatsega, 80 eurot ainult osalemine ilma laskekatseta, mittemägilastele osalustasu + 20 eurot ehk vastavalt 120 ja 100 eurot.
Registreerimine: info@estonianbowhunters.ee
Maksmine: soovituslikult ülekandega MTÜ vibujahiklubi Mägilased a/a mittetulundusühing Mägilased kontole EE872200221035094831, selgitus: IBEP kursus, nimi. Soovijatele väljastame arve. Kohapeal maksmine sularahas.
Õppematerjalid: KÕIK osalejad saavad endale IBEP kursuse inglise keelsed materjalid.
Lõuna: tellime ühiselt kulleriga kohale, prae hind u 8-10 eurot, võta kaasa sularaha.

IBEP tunnistuse väljastamine: tunnistus väljastatakse ainult KEHTIVA jahitunnistuse olemasolul peale testi ja praktiliste harjutuste läbimist. Osalejad, kellel jahitunnistus puudub, saavad osaleda, kuid tunnistust ei väljastata enne jahitunnistuse esitamist (võib esitada hiljem)

Laskekatse: laskekatse sooritatakse vastavalt EV Jahiseaduses ettenähtud korrale, tabada tuleb 6 looma tähistatud südameala, kaugustelt 10, 12, 14, 16, 18, 20m. Laskekatse sooritatakse oma vibu ja nooltega, millele on kantud jahitunnistuse number. Laskekatse tunnistus kehtib 2 aastat. Laskekatse sooritamine ei eelda IBEP kursuse läbimist!

Kui mul ei ole (veel) oma vibu? – kohapeal proovimiseks 4 paremkäelise plokkvibu ja 1 vasakukäelise plokkvibu, laskekatset nendega sooritada ei saa.
Mida võtta kursusele kaasa? – hea tuju, sularaha koolituse/lõuna eest tasumiseks, olemasolev vibu ja lisavarustus.
Registreerusin aga ikkagi ei saa kursusel osaleda – palun anna sellest kas meili, telefonikõne, fb-sõnumiga või sms-iga märku!
Mu sõber on ka vibujahist huvitatud, kuid vibu tal veel pole… – julgusta sõpra ja võta ta kursusele kaasa!

Kust osta vibu, vaadata hindasid, võrrelda mudeleid:
FALCO – kontakt Enn Lank, IBEP kursus läbitud, tegevjahimees
Baltic Hunter – kontakt Mart Marandi, IBEP kursus läbitud, tegevjahimees
Hunter’s Friend – kontakt Dana Worster, tegevjahimees, küsimuste korral saab suhelda fb-s otse

Kas tekkis veel küsimusi kursuse kohta? Vastame hea meelega!

Rahvusvahelise Vibujahi Koolitusprogrammi (IBEP) kursuse päevakava

LAUPÄEV
09.30 kogunemine
10.00 loeng
11.30 kohvipaus
11.40 loeng
13.15 lõuna (ei sisaldu kursuse tasus)
14.00 loeng
15.30 kohvipaus
15.40 loeng
18.00 esimese päeva lõpp
PÜHAPÄEV
9.00 loeng
10.30 kohvipaus
10.40 loeng
12.00 test
12.15 kohvipaus, sõidame siselasketiiru Ilmatsalu tn 3
12.45 praktilised harjutused, laskmine
14.00 laskekatse
14.40 IBEP kaartide väljastamine ja grupifoto
15.00 Lõpp


Open post

Hispaania vibukütid aitavad majandada linnade elusloodust

Tekst FACE

Paljudes Euroopa piirkondades on metssigade arvukus tõusuteel ning nende kohanemine linnapiirkondade lähedal elutsemiseks ja levimiseks põhjustab üha enam keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid konflikte. Selle kohta võib leida mitmeid näiteid nii Euroopas kui ka mujal maailmas. 2011. aastal paluti spetsiaalset vibuküttide meeskonda, et aidata ohjata Hispaanias probleeme põhjustavaid metssigu.

Otsus langetati pärast põhjalikku eeluuringut, võttes arvesse rahvusvahelisi kogemusi. Vibukütid aitavad hoida kontrolli all imetajapopulatsioone linnades või linnalähedastes piirkondades (nt valgesaba-pampahirve arvukuse ohjamine USA linnades).

Projekti käigus algatati SCAES-FMC (Servicio de Controladores con Arco de Especies Silvestres de la Federación Madrileña de Caza – ulukite vibujahiga haldamise Madridi jahiliidu talitus) koostöös Madridi jahiliiduga, mis on Hispaania Kuningliku Jahiliidu (RFEC) liige. Talituse vabatahtlikud töötajad valitakse välja nende oskuste ja kogemuste põhjal, et jõuda võimalikult heade tulemusteni.

Pärast SCAES-FMC asutamist alustati kuue kuu pikkust katset. Tulemused olid positiivsed, seega anti projektile roheline tuli. Ülesannete täitmiseks koostati õigusaktid, milles on erandid. Seejärel võisid SCAES-FMC esindajad ohjata linnades elavaid metssigu või konflikte põhjustavaid muid liike alati, kui kohalik omavalitsus oli andnud loa. See tähendab, et SCAES-FMC ohjab konflikti põhjustavaid metssigu või muid loomi ainult siis, kui seda neilt nõutakse.

Praeguseks on SCAES-FMC ja selle 58 esindajat küttinud eri piirkondades üle 550 linnades elava probleemse metssea ja probleeme põhjustanud muid liike. Lisaks hakkasid linnaloomad SCAES-FMC meeskonna surve tõttu rändama turvalisematele aladele asulatest eemal.

Madridi keskkonnaagentuur peab SCAES-FMC tegevust väga tõhusaks ohjamisvahendiks. Teised Hispaania linnad, nagu Oviedo, Gijón, Vitoria, Alicante, Lugo ja Málaga, on nüüdseks alustanud spetsiaalse vibujahi talituse moodustamist. Need rakendavad vibujahti koostöös piirkondlike jahiliitudega, mis on RFEC-i liikmed. Projekti vastu on huvi tundnud üha rohkem Hispaania linnu ja teisi Euroopa riike.

Projekti tähtsus metsloomade majandamisel, sealhulgas ulukikahjustuste ja loomahaiguste ennetamise seisukohalt on märkimisväärne, eriti linna(lähedastes) piirkondades, mistõttu on seda ja teisi sarnaseid projekte tutvustatud FACE’i bioloogilise mitmekesisuse manifestis.

Lisainfot saab Hispaania kuninglikust jahiliidust (RFEC).

Open post

Vibujaht metssigadele 13.02.2022 Prantsusmaal

Prantsusmaal pidasid metssigadele jahti kogenud vibukütid asulate läheduses, pidurdamaks metsloomade populatsiooni kasvu. Edela-Prantsusmaal kasvab metssigade populatsioon järjekindlalt ning metssead tekitavad juba praegu asulate ümbruses märkimisväärset kahju. Kahjude tekkimise ohjamiseks korraldati hiljuti (13.02.2022) jaht, kus metssigu küttisid kogenud jahimehed metsaäärsete majade ümber ainult vibujahti pidades, sealseid elanike häirimata.

Mitte ilmaasjata ei ole tulirelvadega jaht asula läheduses keelatud kõrvalseisjate suure vigastusohu tõttu. Vibujahti peetakse ohutumaks ja vähem häirivaks. Jahi korraldas Solférino “L’Association Communale de Chasse Agréée (ACCA)” vibujahiklubi, osales 40 kütti, kes tulid kokku erinevatest piirkondadest. Vibukütid olid paigutatud nii maapinnale kui ka kõrgistmetele, et tagada parem igakülgne nähtavus ja ohutus. Jahimehed omandasid teadmisi, kuidas loomi õigesti jälgida, neile vaikselt läheneda ja tõhusalt küttima. Jahile eelnevalt suleti metsarajad puhkajatele.

Elanikud, kes metssigade tekitatud kahjudega on sunnitud pidevalt kokku puutuma, on sellise erakorralise populatsiooni kärpimise osas väga toetavad.

Loe artiklit SIIN

Open post

Eesti Terioloogia Selts toetab metskitse vibujahi legaliseerimist Eestis

Vastusena MTÜ Mägilased pöördumisele andis Terioloogia Selts teada, et toetab Eestis metskitse vibujahi seadustamist.  

„Terioloogia Seltsis on veendumus, et vibujahi seadustamine ei mõjutaks negatiivselt metskitsede populatsiooni ning ei lähe vastuollu jahieetikaga. Peame oluliseks aga rõhutada, et metskitse vibujahil toetame vaid plokkvibu kasutamist.“ Eesti Terioloogia Seltsi esimees Oliver Kalda.

Varasemalt on Eestis MTÜ Mägilased poolt tehtud metskitse vibujahi legaliseerimise ettepanekut toetanud Eesti Jahimeeste Seltsi ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlaud ning Riigikogu jahinduse toetusgrupp.

Vibu tõhusust täpse ja eetilise jahipidamisevahendina kinnitavad erinevate Euroopa riikide nagu 2004 Taani metskitse, 2012 Hispaania metssea ja 2016 mägikitse, 2019 Prantsusmaa nutria ja viimasena, 2021 Soome pampa-valgesabahirve vibujahi uuringud.

„Meie jaoks on tegemist väga olulise seisukohaga, eriti peale eelmise aasta MTÜ Loomuse üle 10 000 hääle kogunud metskitse vibujahivastast petitsiooni, mis keskendus traditsioonilistele vibudele. Mõistan inimeste muret loomade heaolu pärast ja saan kinnitada, et petitsioonis kasutatud info oli kas vananenud, mitte- asjakohane või kontekstist välja rebitud. Soovime loomakaitsjatega uuel aastal alustada puhtalt lehelt ning kutsume nad aasta alguses ühisosa leidmiseks ümarlauda. Meid julgustab, et ühise keele vibujahi osas on leidnud nii Soome kui Taani loomakaitsjad ning nendest maades on vibujahis viimastel aastatel toimunud ainult positiivsed arengud – nagu teadustööd ja vibujahi alade laiendamine.“ kinnitab MTÜ Mägilased juht Rita-Anette Kohava.

“Samuti juhin tähelepanu, et tänase rohepöörde valguses tasub ka Eestis mõelda Taani jahimeeste seltsi president Claus Lind Christensen sõnadele (2019), kus ta tõdes, et vibujahi tulevik Taanis on helge – ühiskonna jaoks on vibujahimees roheline jahimees, tema tegevus on vaikne, ja saagiks orgaaniline liha,“ selgitas Kohava.

Eestis legaliseeriti vibujaht väikeulukitele MTÜ Mägilaste eestvedamisel 01.06.2013

Seaduses kehtestatud nõuded (vibu miinimumtugevus ja suurt täpsust nõudev laskekatse) välistavad Eestis traditsiooniliste vibudega jahipidamise. Jahinooltele peab olema kirjutatud jahitunnistuse number, mis võimaldab peale lasku alati kindlaks teha laskja isiku. Jahitunnistuse number kantakse jahiks kasutatavale vibule ning jahimees peab sooritama vibujahi laskekatse, kehtivusega 2 aastat.

Euroopa jahinduse ja looduskaitse katusorganisatsioon FACE (European Federation for Hunting and Conservation) on tunnistanud vibujahi jätkusuutlikuks jahipidamise vormiks, mis panustab ulukipopulatsiooni arvukuse reguleerimisse, kaasa arvatud ulukikahjude ennetus ja haiguste vältimisse eelkõige linna (-lähedastes) piirkondades, kus vibujaht võib olla turvaline lisaalternatiivi liikide reguleerimiseks. EL-i looduslike elupaikade direktiiv [1], EL-i linnukaitse direktiiv [2] ja Berni konventsioon [3] ei takista Euroopa riikidel vibu ja noolega jahipidamise võimaldamist ja et see jahipidamise meetod on selgesõnaliselt tunnustatud Euroopa Nõukogu jahipidamise ja bioloogilise mitmekesisuse hartas.


[1] Direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, täpsemalt selle direktiivi lisa IV.
[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta, täpsemalt selle direktiivi lisa IV.
[3] Euroopa looduslike liikide ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon, täpsemalt selle konventsiooni lisa IV.

Scroll to top