Rubriik: Uudised

Foto: Mario Traks

Alates 1. jaanuarist 2024 on Taanis lubatud kõiki hirveliike küttida ka vibuga. Taani keskkonnaminister allkirjastas suurte hirveliikide vibujahti puudutava seaduse riigi Looduskaitseameti Nõukogu poolt tehtud ettepaneku alusel.

Vibuküttide eestkõneleja Rita-Anette Kohava sõnul tugines ettepanek Taani Tehnikaülikooli (DTU) loomade heaolu käsitleval vibujahi aruandel, mis avaldati 2022. aasta lõpus. „Neli aastat väldanud uuring rõhutab, et oskuslik ja vastutustundlik vibujaht on kooskõlas loomade heaolu standarditega,“ ütles Kohava. „Arvesse võeti ka 2023. aastal valminud Soome vibujahi uuringut, mis näitab selgelt, et vibujaht on sama mõjus kui tulirelvaga küttimine,“ lisas ta.

Vibujahi plussidena tuuakse välja, et tegemist on keskkonnasõbraliku jahipidamisviisiga, millel on väike ökoloogiline jalajälg, taaskasutatav jahimoon (nool), puudub helireostus ning on võimalik küttida seal, kus see tulirelvaga ei ole lubatud või ohutuskaalutlustel võimalik.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on vibujaht üks jahipidamisviisidest, mis võiks rohepöörde, kasvavate regulatsioonide ja tiheasustusalade laienemisega seotud väljakutsete osas pakkuda lahendusi ka järjest teravnevatele probleemidele Eestis. „Kui võtta arvesse, et näiteks Ungaris võivad 2023. aastast vibuga suuruluki jahti pidada ka alaealised noorjahimehed, siis on Eesti vibuküttide ettepanek lubada Eestis vibujaht metskitsele ootuspärane ja loogiline,“ kinnitab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Rita-Anette Kohava sõnul ei ole selle uudise juures kõige olulisemad mitte teaduslikud tulemused, mis kinnitasid seda, mis oli juba varasemalt teada, vaid see, et projekt algatati, viidi läbi, tulemused vaadati üle ja tehti ettepanek suuruluki vibujaht seadustada koostöös looma- ja looduskaitseorganisatsioonidega. „Taani Looduskaitse Nõukogusse kuuluvad sellised organisatsioonid nagu Taani Põllumajanduse ja Toidu Nõukogu, Taani Jahimeeste Selts, Taani Looduskaitse Ühing, Taani Ornitoloogia Ühing, Taani Metsaühing, Taani Loomakaitse ja Taani Vabaõhunõukogu,“ ütles Kohava.

Taani, tuntud looduskaitsemaana, mis on tublisti toetanud ka Eesti looduskaitset, on olnud alati eeskujuks teistele EL riikidele. Taani praktika annab võimaluse üle vaadata ka meie erinevate huvigruppide seisukohad vibujahi osas. „Taanlaste uuringud ja ühistegevus annavad ühiskonnale kindlustunde, et vibujahi näol ei ole tegemist „väikese huvigrupi julma meelelahutusega“, vaid eetilise ja kaasaegse rohelise jahipraktikaga,“ tõdeb Rita-Anette Kohava.

Taani jahimeeste seltsi presidendi Claus Lind Christenseni sõnul on vibujahimees ühiskonna jaoks roheline jahimees, tema tegevus on vaikne ja saagiks orgaaniline liha. Taanis on võimalik pidada vibujahti alates 1982. aastast erinevate lubade ja proovikavade alusel ning 2004. aastast lubati Taani Looduskaitse Nõukogu eestvedamisel vibujaht väikeulukitele ja metskitsedele.

Budapest, Ungari – 4. juuli 2023. Ungari valitsus teatas olulistest muudatustest jahieeskirjades,
millega juhatatakse sisse uus ajastu vibujahinduses ja luuakse kaasamisvõimalusi noortele. 13.
juunil jõustunud muudatused rõhutavad pühendumust jahitraditsioonidele, julgustades samas
tehnoloogilisi arenguid jahipidamises.
Uute regulatsioonide kohaselt saavad nüüd alates 16-aastased noored Ungaris jahitegevuses
osaleda, kui nad vastavad vajalikele eeltingimustele. Tingimuste hulka kuulub jahindusalase
eksami sooritamine, ja neile, kes on huvitatud sellistest küttimisviisidest nagu vibujaht või
pistrikujaht, ka spetsiifilise jahipidamisviisiga seotud täiendavate eksamite sooritamine.
Eeskirjamuutustest kõige intrigeerivam on ehk suurulukite küttimise eritingimus. Noored saavad
suurulukitele pidada vaid vibujahti ning seda ainult siis, kui on edukalt sooritanud vibuküti eksami.
Et veelgi turvalisust ning asjatundlikkust tagada, peab noorel vibukütil olema saatjaks kütt, kellel
on olnud sertifitseeritud vibuküti eksami sooritus vähemalt viis aastat.
Väikeulukijahis on eeskirjade kohaselt lubatud noortel kasutada siledaraudset püssi ja 0.22
kaliibriga vintpüssi, kuid seda ainult juhul, kui noort kütti saadab kogenud giid. Lisaks saavad
vastava väljaõppega noored kütid nüüd tegeleda ka pistrikujahiga, laiendades seeläbi neile
kättesaadavate jahipidamisviiside ulatust.
Tehnoloogia võimaluste rakendamiseks ning jahitegevuse edendamiseks on riigi heakskiidul
lubatud ka termosihikute kasutamine. Nende kasutamine on reguleeritud ning rakendatakse vaid
piirkondades, kus sellise varustuse kasutamine on põhjendatud ja lubatud.
Ungari valitsus loodab, et eeskirjamuudatused elavdavad osalemist jahinduses, inspireerides uut
põlvkonda järgima neid austatud traditsioone turvalises, kontrollitud ja eetilises keskkonnas.
Selline lähenemine rõhutab Ungari pühendumust saavutamaks tasakaalu jahitraditsioonide ja
tehnoloogia vahel, tagades jahikombestiku säilimise ja jätkusuutlikkuse tulevastele põlvedele.

Ungari Vibujahiliit
www.vadaszijaszat.hu

Foto: Bence Nagy (nagyvadhunting.hu)

Lugupeetud erakondade esindajad ja Riigikogu liikmed-kandidaadid!

Seoses valimiskampaaniaga on paljud täitnud ära MTÜ Loomus koostatud valimiskompassi. Tutvudes seal avaldatud seisukohtadega vibujahi osas oleme aga siiralt murelikud, kuidas MTÜ Loomus vibujahivastane, teadusuuringuid eirav ja vibujahti puudutavat infot manipuleeriv propaganda tundub olevat leidnud viljaka pinnase.

Näited Loomuse levitatavatest valeväidetest:

Oma seisukohtade ja valeinfoga kahjustab Loomus tugevalt ka Eesti jahinduse ja jahimeeste mainet, eirates täielikult Euroopa regulatsioonides ja seadusandluses toodut ning FACE (European Federation for Hunting and Conservation/Euroopa jahinduse ja looduskaitse föderatsioon) 2020 aastal vibujahi osas toodud ametlikku seisukohta. 

FACE: Kinnitab, et EL-i looduslike elupaikade direktiiv[1], EL-i linnukaitse direktiiv[2] ja Berni konventsioon[3] ei takista Euroopa riikidel vibu ja noolega jahipidamise võimaldamist ja et see jahipidamise meetod on selgesõnaliselt tunnustatud Euroopa Nõukogu jahipidamise ja bioloogilise mitmekesisuse hartas. 

Loodame, et kui teie erakondade kandidaadid Riigikokku saavad, ei asu nad otsuseid langetama vaid isiklike arvamuste ja emotsioonide põhjal (nagu nähtub Loomuse valimiskompassist), vaid leiavad aega süveneda teemasse.

MTÜ Mägilased, Euroopa Vibujahi Föderatsioon ja Eesti Jahimeeste Selts on alati valmis ja avatud konstruktiivseteks aruteludeks, analüüsimaks, tuginedes teadusuuringutele, spetsialistide arvamustele ning teiste riikide kaasaegsetele praktikatele, erinevate jahipidamisvormide ja meetodite plusse ja miinuseid.

Jahivibu tõhusust täpse ja eetilise jahipidamisvahendina kinnitavad ka erinevate Euroopa riikide uuringud, näiteks Taani metskitse (2004) ja kabe-, tähnik- ning punahirve (2022), Hispaania metssea (2012) ja mägikitse (2016), Prantsusmaa nutria (2019) ning Soome valgesaba-pampahirve (2023) vibujahi uuringud.

Palume edastada ülaltoodud kiri oma erakonna kandidaatidele ja soovitame tungivalt, enne nii isiklike kui erakondlike seisukohtade kujundamist, tutvuda Soome (2023)  ja Taani (2022) värsketel uuringutel tuginevate seisukohtadega vibujahi osas, lisaks leiate lehelt www.vibujaht.ee eesti keelde tõlgituna 2019 avaldatud FACE seisukoha, koos viideta ja allikatega teistele Euroopa vibujahi-uuringuid ja praktikaid käsitlevate materjalidega.

Edu valimisteks!

MTÜ Mägilased juhatuse nimel

Rita-Anette Kohava

Kontakt: rita@mustnool.ee 

tel 52 32 177

foto: Shutterstock

Association of Danish Bowhunters (Foreningen for Danske Buejægere)
PRESSITEADE
06.02.2023

Taani Vibujahimeeste Ühing on põnevil väljavaadetest, mis on seotud kabe-, tähnik- ja punahirve vibujahiga. Teadusliku aruande põhjal on Looduskaitseameti Nõukogu (Vildtforvaltningsrådet) teinud ettepaneku keskkonnaminister Magnus Heunicke´le suurte hirveliikide vibujahi seadustamiseks.

Taani Vibujahimeeste Ühing (FADB) on jälginud hoolikalt suurte hirveliikide vibuga
jahtimise prooviperioodi ning töötanud intensiivselt tehnilise aruandega “Technical report from DCE – The National Center for Environment and Energy no. 257 2022, Aarhus Universitet EFFECTIVENESS OF BOWHUNTING – FOLLOW-UP STUDIES”, mis avaldati veidi enne jõule. Aruande põhjal võttis Looduskaitseameti Nõukogu kaalumisele ja andis soovituse suurte hirveliikide vibujahi alaliseks seadustamiseks.

Enne Looduskaitseameti Nõukogu ettepanekut luges FADB juhatus põhjalikult aruande läbi ja koostas selle põhjal nõukogule pöördumise, milles tuuakse välja üsna selged järeldused vibujahi tõhususe kohta, aga ka vastuargumendid raportis toodud kriitikale. FADB sai tänu oma headele rahvusvahelistele sidemetele teada, et tulemas on sarnane uuring Soomes, mis võiks toetada taanlaste järeldusi. Seega saatis FADB samal päeval kui Soome tulemused avaldati, välja teate, mis võimaldas Soome andmeid lisada Looduskaitseameti Nõukogule esitatud pöördumisele. Soome uuring näitab selgelt, et vibujaht on sama mõjus kui tulirelvaga küttimine.

FADB President Kirsten Andersen sedastab:
„Looduskaitseameti Nõukogu antud positiivne soovitus keskkonnaministrile on vibujahi jaoks suur samm. Ma võrdlen seda vibuküttidele metskitsede küttimise seadustamisega. Olen viimase aruande pärast, mis tuli peale katseperioodi, olnud väga põnevil. See oli vibujahi jaoks üle ootuste suur võit.
FADB juhatus on selles protsessis aastaid teiste huvigruppidega koostööd teinud ning tänu ühistele jõupingutustele paistab vibujahi tulevik väga positiivne. Olen selle üle väga õnnelik. Olukord esitab ka meile kui ühingule nõudmisi ja viimase aasta jooksul oleme töötanud selle nimel, et luua vibuküttidele võimalusi täiendkoolitusteks; selle protsessi käivitamine saab olema põnev.“

FADB ei saa kogu au suurte hirveliikide vibujahi eeldatava seadustamise eest endale võtta. Täname siiralt Taani vibukütte ning verejäljekoerte juhte, kes aitasid kaasa andmete kogumisele uuringus, mis on aluseks Looduskaitseameti Nõukogu soovitusele. Lisaks täname Looduskaitseameti Nõukogu liikmeid, kes on teemat professionaalselt, tõsiselt ning eelarvamusteta käsitlenud, sealhulgas eriline tänu vibujahi suurimatele toetajatele, Taani Metsaliidule ja Taani Jahimeeste Liidule.

Association of Danish Bowhunters (Foreningen for Danske Buejægere)
Kirsten Andersen
President
+45 31 54 54 87
kia@fadb.dk

FADB kodulehelt taani keeles: https://www.fadb.dk/pressemeddelelse-stor-sejr-for-buejagten-i-udsigt/

Pressiteade inglise keeles: https://vibujaht.ee/wp-content/uploads/2023/02/Press-release-Big-victory-for-bowhunting-in-sight.pdf

European Bowhunting Federation
PRESSITEADE
31. jaanuar 2023

Käesoleva aasta alguses esitleti Soomes läbi viidud jahivibu ja tulirelva kasutamise võrdleva uuringu esialgseid tulemusi. Need kinnitavad, et jahivibuga küttimine on sama tõhus kui vintpüssi kasutamine. Üksikasjalik teadusuuring viidi läbi nelja aasta jooksul 2019. aasta algusest 2023. aasta alguseni. Analüüsiti ja võrreldi tabatud valgesaba-pampahirvi (Odocoileus virginianus), mis olid kütitud jahivibude ja tulirelvadega ning tulemused näitasid, et tänapäevastel jahinooltel ja kuulidel on kütitud hirvedele sarnane mõju. Uuringut esitleti käesoleval aastal Soomes Jyväskyläs toimunud ulukiseminaril ning projekti juhtivteadur on loomaarst Mikaela Sauvala, kes analüüsib tulemusi oma doktoritöö raames.

Uuringu käigus kütiti jahivibuga 130 ning tulirelvaga 100 hirve. Leiti, et tabatud hirve liikumismaa peale tabamust varieerus tulirelva ja jahivibu võrdluses alla ühe meetri. Uuringu tulemused näitavad, et küttimine jahivibuga (-noolega) on ühtlasi nii eetiline kui ka tõhus jahipidamise viis – see on kooskõlas nii jahieetikaga kui loomade tänapäevaste heaolu standarditega.

Uuringu projektijuht Antti Saarenmaa ütles avalduses: “Esialgsed tulemused kattuvad meie eelnevate jahinduslike kogemustega – vibujaht on võrreldav teiste jahipidamisviisidega. See on oluline samm vibu ja noole kasutamise mõistmisel jahinduse kontekstis. Ootan huviga ülejäänud andmete analüüsi tulemusi ning julgustan jahimehi kaaluma jahivibu lisamist tänapäevaste ulukiarvukuse reguleerimise vahendite hulka.”

Lisaks tõhususe ja loomade heaoluga seotud eeliste väljatoomisele on selle uuringu põhjal tehtavad järeldused oluliseks sisendiks poliitikutele ning seadusandlusele Euroopa riikides. Uuringu tulemused näitavad, et vibu ja noolega jahipidamine on mõistlik alternatiiv tulirelvale ning vibujahi väiksem helireostus võib omakorda aidata vähendada konflikte jahimeeste ja mittejahimeeste vahel. Veelgi enam, uuringu tulemusi saab kasutada tõendina, et vibujaht on ohutu, vastutustundlik ja jätkusuutlik, mida tuleks Euroopa riikides legaliseerimisel arvestada. On ülioluline, et seadusandjad ja poliitikud võtaksid selle uuringu
tulemusi arvesse oma riigi määruste ja seaduste üle otsustamisel.

Euroopa Vibujahi Föderatsiooni president Anders Gejer ütles: “See uuring on
jahinduskogukonnas oluline verstapost, kuna näitab teaduslikul ja reguleeritud viisil kaasaegse jahivibu tõhusust. Pikaajalise jahimehena olen kasutanud nii vintpüssi kui ka jahivibu ja võin nende tulemuste täpsust oma kogemuste põhjal kinnitada. Uuring toob välja ka vibu ja noole sobivuse metssigade arvukuse reguleerimiseks, eriti linnas ja asulalähedastes tingimustes. Vibu vaikse olemuse ja lühema laskekauguse tõttu on see äärmiselt ohutu ja tõhus meetod. Planeeritav metssigade majandamise programm linnapiirkondades, mis kasutaks jahivibusid, on kooskõlas sarnaste algatuste tõestatud eduga. Hispaanias Madridis teostatav metssigade majandamise programm on kestnud juba üle kümne aasta, ning sellest on eeskuju võtnud paljud Euroopa linnad.”

Anders Gejer, EBF president; anders.gejer@europeanbowhunting.org

https://vibujaht.ee/wp-content/uploads/2023/02/Final-Press_release_White-tailed_deer_study_Finland_20230124.pdf

11.veebruaril toimus Tartus, Ilmatsalu tn 3 vibulasketiirus MTÜ Mägilased üldkoosolek. Koosolekul vaadati üle 2022 tegevused, kinnitati 2022 majandusaasta aruanne ja tegevusplaan 2023 aastaks. Klubile valiti uus juhatus perioodiks 2023-2025, koosseisus: Rita-Anette Kohava, Mario Traks, Oskar Vaaramaa, Toivo Tornius ja Tanel Roht.

Uuel juhatusel seisavad vibujahi osas ees väljakutsed peatada vibujahi kohta leviv valeinfo ja väärarusaamad ning tutvustada nii jahimeestele kui avalikkusele vibujahti eelkõige positiivses võtmes. 3D vibuspordis jätkatakse ala arengu toetamist võistluste ja koolituste korralduse, treeningvõimaluste loomise, plokkvibude tutvustamise ja noortespordi edendamisega. Eeltoodud tegevuste elluviimise lihtsustamiseks ootab kokkupanemist uus arengukava perioodiks 2024-2029.

Alates 2007 aastast on mägilased andnud välja tiitlit Aasta Mägilane ja Aasta Mägilanna, millega käivad kaasas ka rändauhinnad – karud. Tiitli saajateks on varasematel aastatel olnud klubi parimad 3D vibusportlased, kuid viimasel korral said tiitli endale klubi edukaimad jahimehed – vibukütid: Gert Klein ja Silvia Timmerman. Kuna koroona jättis ka klubilistele tegevustele oma jälje, siis 2021 eest jäeti karud välja andmata. Seda suurem oli rõõm ja kindlasti ka üllatus sellel aastal tunnustatuks osutunutel. 

Aasta Mägilaseks 2022 sai Oskar Vaaramaa ja Aasta Mägilanna on 2022 Kerli Kuusk.

Oskar Vaaramaad tunnustati tiitliga kui edukat ja kogemustega vibukütti nii Eestis kui välismaal, kes on andnud oma panuse Eesti vibujahi arengusse osalusega vibujahi ja plokkvibude tutvustamisel üle Eesti.

Kerli Kuusk vääris tiitlit kui Eesti edukaim naisvibukütt, kes on oma kopraretseptidega jõudnud ka Eesti Jahimehe ajakirja veergudele. Samuti on Kerli Kuusk panustanud järjepidevalt klubi ja vibujahi arendustegevustesse.

Üldkoosolekul tunnustas lõpetav juhatus, koosseisus Rita-Anette Kohava, Mario Traks, Gert Klein, Marko Pärn ja Aivar Pärnpuu, tänukirjaga aktiivseid klubiliikmeid, kes on viimasel kolmel aastal panustanud vibujahi ja 3D vibuspordi arengusse, aidates kasvatada klubi liikmeskonda 181 liikmeliseks:

Ago Vilumaa, Jaanus Tuulik, Aivar Pärnpuu, Riho Alep, Neeme Jõesaar, Margus Käärma, Roland Vaasa, Marko Pärn, Gert Klein, Ormi Klein, Marit Klein, Madis Ajaots, Severi Kuusk, Imre Raidma, Mart Marandi, Peep Vakmann, Gunnar Saliste, Tanel Roht, Danny Põder, Voldemar Valkenklau, Helgi Pellenen, Weralda Sofia Lakeman, Kerli Kuusk, Ardo Järve, Mario Traks, Urmo Jürimäe, Janek Kuld, Kristi Palm, Tarmo Palm, Toivo Tornius, Reimo Loorents, Rasmus Antson, Magnus Meier, Kaupo Toom, Karina Riive, Aivar Lellep, Nele Eller, Harri Meier, Indrek Tombak, Mats Varik, Heiki Männik, Timofei Malõšenko, Oskar Vaaramaa, Gregor Kiin, Marko Jeeger, Härmo Hiiemäe, Nete Tiitsaar, Marko Pokk, Maivi Lehis, Raimo Merekivi, Ove Luik, Mairo Karja ja Rannar Palm.

Avatud on registeerimine rahvusvahelise vibujahi (International Bowhunting Educational Program – IBEP) kursusele Tartus. 

KOHTADE ARV ON PIIRATUD (max 20 osalejat).

Aeg: 19.-20.11. 2022
Asukoht: Tartu Jahindusklubi, Võru tänav 80 (autod saab parkida sisehoovi, sissepääs samast)
Koolitajad: Riho Alep ja Tauno Lang (IBEP instruktorid), Rita-Anette Kohava (EBF esindaja Eestis), Margus Käärma (vibujahiklubi Mägilased)
Osalustasu: 100 eurot koos riikliku laskekatsega, 80 eurot ainult osalemine ilma laskekatseta, mittemägilastele osalustasu + 20 eurot ehk vastavalt 120 ja 100 eurot.
Registreerimine: info@estonianbowhunters.ee
Maksmine: soovituslikult ülekandega MTÜ vibujahiklubi Mägilased a/a mittetulundusühing Mägilased kontole EE872200221035094831, selgitus: IBEP kursus, nimi. Soovijatele väljastame arve. Kohapeal maksmine sularahas.
Õppematerjalid: KÕIK osalejad saavad endale IBEP kursuse inglise keelsed materjalid.
Lõuna: tellime ühiselt kulleriga kohale, prae hind u 8-10 eurot, võta kaasa sularaha.

Kui mul ei ole (veel) oma vibu? – kohapeal proovimiseks 4 paremkäelise plokkvibu ja 1 vasakukäelise plokkvibu, laskekatset nendega sooritada ei saa.
Mida võtta kursusele kaasa? – hea tuju, sularaha koolituse/lõuna eest tasumiseks, olemasolev vibu ja lisavarustus.
Registreerusin aga ikkagi ei saa kursusel osaleda – palun anna sellest kas meili, telefonikõne, fb-sõnumiga või sms-iga märku!
Mu sõber on ka vibujahist huvitatud, kuid vibu tal veel pole… – julgusta sõpra ja võta ta kursusele kaasa!

Kust osta vibu, vaadata hindasid, võrrelda mudeleid:
FALCO – kontakt Enn Lank, IBEP kursus läbitud, tegevjahimees
Baltic Hunter – kontakt Mart Marandi, IBEP kursus läbitud, tegevjahimees
Hunter’s Friend – kontakt Dana Worster, tegevjahimees, küsimuste korral saab suhelda fb-s otse

Kas tekkis veel küsimusi kursuse kohta? Vastame hea meelega!

Rahvusvahelise Vibujahi Koolitusprogrammi (IBEP) kursuse päevakava

LAUPÄEV 09.30 kogunemine 10.00 loeng 11.30 kohvipaus 11.40 loeng 13.15 lõuna (ei sisaldu kursuse tasus) 14.00 loeng 15.30 kohvipaus 15.40 loeng 18.00 esimese päeva lõpp

PÜHAPÄEV 9.00 loeng 10.30 kohvipaus 10.40 loeng 12.00 test 12.15 kohvipaus, sõidame siselasketiiru Ilmatsalu tn 3 12.45 praktilised harjutused, laskmine 14.00 laskekatse 14.40 IBEP kaartide väljastamine ja grupifoto 15.00 Lõpp

Aigar Kester, Mario Traks ja Andro Truuverk vestlevad Tartu Jahindusklubis vibujahist meil ja mujal.

Podcastis “Jahimeeste jutud” uues saates räägitakse sellest, millise vibuga tohib Eestis jahti pidada, kuidas sellega jahile pääseb ning kuidas läks hiljutine vibujaht Prantsusmaal.

Vestluses osalejad jäädvustas Tõnu Peterson. 

Tekst FACE

Paljudes Euroopa piirkondades on metssigade arvukus tõusuteel ning nende kohanemine linnapiirkondade lähedal elutsemiseks ja levimiseks põhjustab üha enam keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid konflikte. Selle kohta võib leida mitmeid näiteid nii Euroopas kui ka mujal maailmas. 2011. aastal paluti spetsiaalset vibuküttide meeskonda, et aidata ohjata Hispaanias probleeme põhjustavaid metssigu.

Otsus langetati pärast põhjalikku eeluuringut, võttes arvesse rahvusvahelisi kogemusi. Vibukütid aitavad hoida kontrolli all imetajapopulatsioone linnades või linnalähedastes piirkondades (nt valgesaba-pampahirve arvukuse ohjamine USA linnades).

Projekti käigus algatati SCAES-FMC (Servicio de Controladores con Arco de Especies Silvestres de la Federación Madrileña de Caza – ulukite vibujahiga haldamise Madridi jahiliidu talitus) koostöös Madridi jahiliiduga, mis on Hispaania Kuningliku Jahiliidu (RFEC) liige. Talituse vabatahtlikud töötajad valitakse välja nende oskuste ja kogemuste põhjal, et jõuda võimalikult heade tulemusteni.

Pärast SCAES-FMC asutamist alustati kuue kuu pikkust katset. Tulemused olid positiivsed, seega anti projektile roheline tuli. Ülesannete täitmiseks koostati õigusaktid, milles on erandid. Seejärel võisid SCAES-FMC esindajad ohjata linnades elavaid metssigu või konflikte põhjustavaid muid liike alati, kui kohalik omavalitsus oli andnud loa. See tähendab, et SCAES-FMC ohjab konflikti põhjustavaid metssigu või muid loomi ainult siis, kui seda neilt nõutakse.

Praeguseks on SCAES-FMC ja selle 58 esindajat küttinud eri piirkondades üle 550 linnades elava probleemse metssea ja probleeme põhjustanud muid liike. Lisaks hakkasid linnaloomad SCAES-FMC meeskonna surve tõttu rändama turvalisematele aladele asulatest eemal.

Madridi keskkonnaagentuur peab SCAES-FMC tegevust väga tõhusaks ohjamisvahendiks. Teised Hispaania linnad, nagu Oviedo, Gijón, Vitoria, Alicante, Lugo ja Málaga, on nüüdseks alustanud spetsiaalse vibujahi talituse moodustamist. Need rakendavad vibujahti koostöös piirkondlike jahiliitudega, mis on RFEC-i liikmed. Projekti vastu on huvi tundnud üha rohkem Hispaania linnu ja teisi Euroopa riike.

Projekti tähtsus metsloomade majandamisel, sealhulgas ulukikahjustuste ja loomahaiguste ennetamise seisukohalt on märkimisväärne, eriti linna(lähedastes) piirkondades, mistõttu on seda ja teisi sarnaseid projekte tutvustatud FACE’i bioloogilise mitmekesisuse manifestis.

Lisainfot saab Hispaania kuninglikust jahiliidust (RFEC).

Prantsusmaal pidasid metssigadele jahti kogenud vibukütid asulate läheduses, pidurdamaks metsloomade populatsiooni kasvu. Edela-Prantsusmaal kasvab metssigade populatsioon järjekindlalt ning metssead tekitavad juba praegu asulate ümbruses märkimisväärset kahju. Kahjude tekkimise ohjamiseks korraldati hiljuti (13.02.2022) jaht, kus metssigu küttisid kogenud jahimehed metsaäärsete majade ümber ainult vibujahti pidades, sealseid elanike häirimata.

Mitte ilmaasjata ei ole tulirelvadega jaht asula läheduses keelatud kõrvalseisjate suure vigastusohu tõttu. Vibujahti peetakse ohutumaks ja vähem häirivaks. Jahi korraldas Solférino “L’Association Communale de Chasse Agréée (ACCA)” vibujahiklubi, osales 40 kütti, kes tulid kokku erinevatest piirkondadest. Vibukütid olid paigutatud nii maapinnale kui ka kõrgistmetele, et tagada parem igakülgne nähtavus ja ohutus. Jahimehed omandasid teadmisi, kuidas loomi õigesti jälgida, neile vaikselt läheneda ja tõhusalt küttima. Jahile eelnevalt suleti metsarajad puhkajatele.

Elanikud, kes metssigade tekitatud kahjudega on sunnitud pidevalt kokku puutuma, on sellise erakorralise populatsiooni kärpimise osas väga toetavad.

Loe artiklit SIIN