§ 23. Jahipidamine
(1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.
(2) Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine.
(3) Jahipidamiseks ei peeta:
5) jahimaal viibimist vibukotis või kohvris oleva jahivibuga;
§ 24. Jahipidamisvahendid ja -viisid
(1) Lubatud jahipidamisvahendid on:
4) jahivibu;
(4) Keelatud on jahipidamine:
12) vibuga, mis ei ole jahivibu käesoleva seaduse § 27 lõike 1 tähenduses.
§ 27. Jahivibu kasutamine
(1) Jahivibu käesoleva seaduse tähenduses on relvaseaduse § 18 lõike 1 punktis 8 nimetatud sportvibu tõmbejõuga 20 kuni 45 kilogrammi, mida kasutatakse jahipidamisel ja millele on kantud ilmastikukindlalt jahivibu kasutaja jahitunnistuse number.
(2) Jahivibuga jahipidamiseks on lubatud kasutada vibunooli kaaluga vähemalt 20 grammi, mis on varustatud lõikurotsikuga, mille kaal on vähemalt 6,4 grammi ja lõikediameeter minimaalselt 24 millimeetrit ning millele on kantud ilmastikukindlalt jahivibu kasutaja jahitunnistuse number.
(3) Jahivibu on lubatud kasutada väikeulukitele jahipidamisel.
(4) Jahivibu kasutamise täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister jahieeskirjas.
§ 35. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid
(1) Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on:
5) vibujahi laskekatse tunnistus.
§ 4. Väikeulukite jahiajad, lubatud jahipidamisviiside kasutamise ning jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused
(12) Hiilimis- või varitsus-koprajahil vibuga peab nool olema kinnitatud vibu külge nööriga.
§ 6. Jahiohutuse üldnõuded
3) suunata jahirelva või vinnastatud jahivibu inimesele;
5) tulistada või lasta jahivibuga hääle või okste (heina, kõrkjate jm) liikumise suunas või halvasti nähtava kogu pihta (udus, vastu päikest jne), samuti nähtavate hoonete suunas;
9) tulistada või lasta jahivibuga üle paadis viibivate inimeste või nende vahelt, samuti paadis püsti seistes, ja vahetada paadis kohti, kui seal on kas või üks laetud tulirelv;
(2) Vibujahil lindudele on lubatud kasutada ainult flu-flu sulgedega nooli.
§ 7. Jahiohutuse nõuded jahirelva transportimisel ja käsitsemisel
(1) Iga jahimehe kohustus on tagada ohutus jahil jahirelva või jahivibu käsitsemisel ning hoidmisel
§ 8. Jahiohutuse nõuded ühisjahil
5) tulistada või lasta jahivibuga ajajate ja küttide suunas, kui pole veendutud täielikus ohutuses;
§ 9. Suuruluki ja vibujahi laskekatse tunnistuse andja
(1) Suuruluki ja vibujahi laskekatse (edaspidi laskekatse) tunnistuse annab Keskkonnaamet või jahiseaduse § 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik (edaspidi tunnistuse andja).
(2) Laskekatse tunnistus antakse laskekatse sooritanud jahimehele.
§ 10. Laskekatse vastuvõtukomisjon
(1) Laskekatse vastuvõtmiseks moodustab tunnistuse andja vähemalt kolmeliikmelise laskekatse vastuvõtukomisjoni (edaspidi komisjon), kusjuures üks komisjoni liige peab olema laskeinstruktor, vibujahi laskekatse korral vibulaskeinstruktor. Komisjoni esimehe määrab tunnistuse andja.
(2) Vibulaskeinstruktor käesoleva määruse mõistes on rahvusvahelise vibujahi koolitusprogrammi IBEP (International Bowhunting Education Program) tunnistusega vibujahi instruktor.
(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks komisjoni liiget, nende hulgas laskeinstruktorist, vibujahi laskekatse korral vibulaskeinstruktorist komisjoni liige.
(4) Komisjoni esimehe määratud komisjoni liige vormistab protokolli, kuhu märgitakse laskekatse tulemused. Protokollile kirjutavad alla laskekatse vastu võtnud komisjoni liikmed.
(5) Laskekatse protokolle säilitab tunnistuse andja kolm aastat.
§ 13. Vibujahi laskekatse sooritamine
(1) Vibujahi laskekatse tuleb sooritada jahimehe kasutuses olevast vibust.
(2) Vibujahi laskekatse vastuvõtukomisjon tuvastab vibujahi laskekatse tunnistuse taotleja isiku enne katse sooritamist. Isiku samasust kinnitab katse vastuvõtja oma allkirjaga laskekatse protokollil.
(3) Vibujahi laskekatse sooritatakse vibulaskeinstruktori juhendamisel.
(4) Vibujahi laskekatse sooritatakse kuue 3D sihtmärgi pihta. Sihtmärgid asuvad:
1) IFAA (International Field Archery Association) 4. grupi sihtmärgid 10, 12 ja 14 meetri kaugusel;
2) IFAA 3. grupi sihtmärgid 16, 18 ja 20 meetri kaugusel.
(5) Vibujahi laskekatse loetakse sooritatuks, kui kuuest lasust kuus on tabanud sihtmärgi elutähtsat tabamisala. Tabamiseks loetakse ka noole puudet joonega.
Estonian
English
French
German
Russian