Vibujahimaa Taani

Autor: Rita-Anette Kohava
Artikkel ilmus ajakirjas Eesti Jahimees 3/2019

---

Kui varem algas vibujahimeeste hooaeg Taanis 1.oktoobrist metskitse jahiga, siis alates 2018 saab vibuga jahile juba 1.septembrist, kui algab hirvejaht!

Taani Jahimeeste Seltsi ja Taani Vibujahimeeste Seltsi aastate pikkuse ühise töö tulemusena edastati 29.august 2018 pressiteade, et alates 1.09.2018 on avatud vibujahi 4-aastane testperiood sika, puna- ja tähnikhirvele. 5.september 2018 esimene punahirv vibuga ka kütiti!

Vibujahi algusest ja Taani uuring

Taani Vibujahimeeste Selts ja Taani Rahvuslik Metsa- ja Loodusamet korraldasid 1.oktoober 1999 – 15.jaanuar 2004 metskitsede vibujahi testperioodi uuringu läbiviimiseks.

Viie aasta jooksul lasti metskitsede jahis 576 noolt. 561 lasku dokumenteeri kui tabamused ja 533 metskitse saadi kätte. 11 juhul lastud nooled ei tabanud, polnud ka looma vigastamise märke – puudusid täielikult vere või kehavedelike jäljed leitud noolel. 4 juhul ei olnud haavamise märke või ei leitud noolt. 28 juhul ( 4,99% ) kinnitasid kehavedelikud maas või noolel, et ulukit haavati. See näitaja on analoogne tulirelvajahi näitajatega Euroopas.

Taanis vibujahi kohta tehtud uurimuse põhjal selgusid järgmised näitajad:

• 77% ulukeid lastakse vibuga lähemalt kui 20 m;

• 87% ulukitest ei lähe noole tabamuse järel kaugemale kui 50 m;

• 87% nooltest lastakse ulukist puhtalt läbi.

Uuring on huvilistele kätte saadav Euroopa Vibujahi Föderatsiooni kodulehel.

Toetudes eeltoodu testjahi ja uuringu tulemustele, legaliseeriti metskitse vibujaht Taanis jaanuar 2005.

Jahimaa Taani

Taanit peetakse kõige õnnelikumate inimestega maaks maailmas. Saades rohkem teada nende jahipidamisest, võib vist väita, et Taani on ka kõige õnnelikemate jahimeeste maa. Nimelt lausa 80% Taani elanikkonnast toetab ja mõistab jahipidamist, jahimehi endid on 3%. Jah, millises teises Euroopa riigis saaks läbi viia avaliku ja populaarse töötoana punahirve nülgimist ja tükeldamist koos sellest toidu valmistamisega ka Eesti korraldataval Muuseumiööl. Norras prooviti sama, kuid langeti selle käigus agressiivsete loomakaitsjate rünnaku osaliseks.

Ühiskonna toetust ei võeta iseenesestmõistetavana, vaid selle nimel teevad jahimehed kõvasti tööd. Nii on 100 vabatahtliku koolitatud tegema jahialaseid ettekandeid ja praktilisi töötubasid – näiteks käivad nad koolides, puhastavad lastega koos faasaneid ja valmistavad neist toitu.

Jahi korraldus

Taani jahikorralduse aluseks on Euroopas unikaalne nn otsustuslaud, mis kohtub 4x aastas – minister ei saa keelduda, kui seal ühiselt mingi otsus vastu võetakse. Piltlikult öeldes istuvad ühel pool lauda 2 põllumeeste-maaomanike esindajat, jahimeeste esindaja ja metsameeste esindaja, teisel pool ornitoloogide ühingu esindaja, loomakaitsjate esindaja ja looduskaitsjate esindaja. Lisaks on nö laua nurgas koht ka Taani Loodusesõprade esindajale, organisatsioon, kuhu kuuluvad väga erinevad huvigrupid alates jahimeestest kuni lõpetades looduses alastiolemise nautijateni.

Süsteem töötab juba 1950-test ja aja jooksul on seda täiendatud ning on jahiseadusesse sisse kirjutatud.

Kasside küsimuse näide – nii jahimehed kui ornitoloogid on seda meelt, et metsikute kasside arvu tuleb vähendada, kaitsmaks linde ja väikseid loomi. Teised organisatsioonid ei oma kindlat seisukohta, kuid põllumeeste jaoks on kassid olulised hiirte arvukuse kontrollijatena. Loomulikult tekib erimeelsusi ja ka ägedaid arutelusid, kuid lahingud hoitakse pigem laua taga, mitte ei lahata neid avalikult erinevates arvamusartiklites. Eestlastel on siin kindlasti õppimiskoht.

Jahimehed

Viimasel kümnel aastal näitas Taani jahimeeste arv tõusuteed, olles nüüd stabiliseerunud. Jahimeheks saab juba 16 aastaselt.

Laskekatse tunnistusel on taanlastel 4 rida – siledaraudse püssi laskekatse, mis varem oli mõeldud ohutusnõuete täitmise kontrolliks, siis nüüd kontrollitakse ka tabavust. Lisaks on vintpüssi ja vibu laskekatse ning kullijaht. Viimane nõuab lausa eraldi kursuste läbimist.

Vibujahimees peab olema läbinud jahimeeste üldkoolituse ja 2-päevase vibujahikoolitus koos laskekastega. Hirvejahiks sobib vibu jõuga alates 80dzaulist, nool kaaluga miinimum 33 grammi ja vähemalt 3 teraga fikseeritud lõikurots, miinimumdiameetriga 25mm.

Kuna laskekatse on traditsioonilisele vibule paras väljakutse – kuni  25m, kaugus on määratlemata, tabada tuleb 5- noolega 6st, valib vaid 2% vibuküttidest traditsioonilise vibu.

Ulukid

Aastas kütitakse u 2,5 miljonit ulukit, kelle seas 10 000 punahirve, 10 000 tähnikhirve, 100000 metskitse, kuigi viimaste puhul on erinevalt Eestist märgata viimastel aastatel arvukuse langust. Punahirvede arvukuse reguleerimine on vabatahtlik ja alates 1 hektarist saab jahiõiguse.

Püüd ja jänesed

Taanlasi teeb murelikuks püüde ja jäneste arvukuse langus, milles on süüdlaseks peetud ka vareseid. 75 püüle paigutatud jälgimisseadmed aga näitasid, et põhilised vaenlased on hoopis rebased ja kassid, saatjatega püüdest ei langenud ühtegi vareste saagiks.  Põhjus väikeulukite arvukuse languses peitub ka intensiivses põllumajanduses, mida paraku muuta ei saa, kuid samas saab mõjutada põldude süsteeme. Iga 5 hektari kohta saareke oleks abiks nii väikestele loomadele kui ka mesilastele ja koostöös põllumeestega neid rajada ka püütakse.  

Aastas lastakse ka ligi 700 000 faasanit ja suuremas osas on need siiski ette kasvatatud.

Vibujaht Taanis ja 4-aastane hirve vibujahi testperiood

Alates 1999 oli vibujaht lubatud kuni metskitseni, kes on Taanis väikeuluk. 2015 võeti  eesmärgiks suuruluki vibujahi legaliseerimine. 2016 septembris algasid läbirääkimised, kuhu tulid ka loomakaitsjad. Sündis kokkulepe 4-aastaseks testperioodiks hirvejahiks alates september 2018. See oli usalduse küsimus ka loomakaitsjate poolt, kes 1998 aasta olid ka metskitse vibujahi vastu, aga tänu uuringule suudeti nende arusaama muuta ja vastuseis nõrgenes.

4-aasta projekti tulemusi saab hinnata hiljem, iga nool, mis lastakse, tuleb registreerida, kogutakse andmeid. Esimene aasta möödas ja hakatakse tegema esimesi kokkuvõtteid.

Vibujahil on Taanis läinud hästi, hinnanguliselt lisandub aastas u 10% jahimehi, kes lisaks teistel jahipidamisevahenditele võtavad kasutusse ka vibu. Hinnanguliselt on Taanis u 2500 vibujahimeest, kellest 2000 kuulub ka vibujahiga seotud organisatsioonidesse.

Taani jahimeeste seltsi president Claus Lind Christensen: „Vibujahi tulevik Taanis on helge – ühiskonna jaoks on vibujahimees roheline jahimees, tema tegevus on vaikne, ja saagiks orgaaniline liha.“